Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Tõnissoni juhitud valitsus kehtestas 1933 ajakirjandusele paariks kuuks eeltsensuuri.
"Päevaleht" liitus teiste Tallinna lehtede protestiaktsiooniga, jättes avaldamata
ametlikud materjalid ja poliitilised juhtkirjad. Juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma
vaimukad lood kurkide hapendamisest või maasikate kasvatamisest, mille alltekst oli
hästi mõistetav, kuigi näiliselt tehti juttu poliitikavälistest asjadest.
Oluline koht Luiga publitsistikas on reisikirjeldustel 1920. aastate lõpust ja 30. aastate
algusest, mil ta Euroopas ringi liikus.
Luiga oli korduvalt valitud Eesti Ajakirjanikkude Liidu juhatusse, puutus seal pidevalt
kokku ajakirjanike kutsealaste küsimustega. Luiga seisukoht oli, et ajakirjanik peab
olema haritud, erialaselt oma tööks ette valmistatud, sest "ajakirjandus ei ole kutse,
kuhu võivad tulla inimesed, kes mujale ei sobi või kes tahavad vähese vaevaga
hõlpsasti ära elada" .
[2006
annaabi.ee 
