"reisihepatiidi" - 1 õppematerjal

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

A-hepatiit See viirus levib fekaal-oraalselt (st roojas leiduvate pisikutega, mis uuesti seedekulglasse satuvad). 90% juhtudel kulgeb nakkus varjatult, ilmneda võivad ainult isupuudus, palavik, üldine haige olemise tunne ning lihas- ja liigesevalud. Haiguse ägeda kulgemise korral pole välistatud ka kollatõbi ja surutisvalu paremal pool kõhus. A-hepatiit ei ole krooniline haigus, seda saab alati välja ravida ja organismil tekib sellele eluaegne immuunsus. A-hepatiidi ehk reisihepatiidi vastu saab end kaitsta vaktsineerimisega, mis peab toimuma piisava aja võrra enne reisi. A-hepatiiti esineb palju mitte ainult lõunapoolsetes maades, vaid ka Euroopas. B-hepatiit B-hepatiiti tekitab B-hepatiidi viirus (HBV). Selle haiguse peiteaeg on 1 kuni 6 kuud ning 90% juhtudest paraneb inimene ka B-hepatiidi nakkusest ja saab eluaegse immuunsuse. Ülejäänud 440 10%-l patsientidest aga muutub haigus krooniliseks, kusjuures eristatakse kahte tüüpi kroonilist kulgu: