E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
jutustav sulane, isandat ep oleks vaenlaste keskelt surma suust välja raiunud, või kui tema,
jutustav sulane, vaenlase kõige karusemat meest ep oleks maha sirutanud, mispeale teistel
ülejäänutega kerge töö olnud?
Nii kõnelesid ja valetasid sulased, et suu vahutas. Aga kõik ei rääkinud siiski puhast valet.
«Te tunnete ju kõik Kuuno Rainthali,» alustas oma juttu tüvikas, punane mees, keda tema
juuste ja habeme kärva pärast Rebase-Reinuks kutsuti. «Vaat' see on noormees, kelle pähe
mõistuse poolest mahuks teisi päid tükki kümme halli habemega tükkis. Ja missugune sõdija!
Ma ütlen, et . . . et . . . minagi tema ees araks läheksin . . . see on, ma ei pistaks plehku, sest
mina ei pista kellegi ees plehku . . . aga nõnda nagu veidi kutistav oleks niisugusele vastu
hakata.»
«Hohohoo!» kajas rõõm kunstliku kõnekäänu üle ümberringi, ja terve koor päris noore rüütli
Kuuno von Rainthali tegudest ligemat teatust.