Laste intubeerimine ja ekstubeerimine
Intubatsioonitoru paigal hoides vabastatakse
fikseerivad plaastrid või pael. Eemaldatakse intubatsioonitoru, lapsele antakse niisutatud
hapnikku ja jälgitakse tähelepanelikult hingamisega hakkamasaamist nii visuaalselt kui ka
monitooringuga (Thompson 2006).
Enneaegsetele vastsündinutele manustatakse vahetult peale ekstubatsiooni ja selle järgselt suu
kaudu Coffeini tilkasid, et ennetada apnoede esinemissageduse tõusu ekstubatsiooni järgelt ja
sellega seoses ennetada reintubeerimist (Steer jt 2003).
Enamik vastsündinuid jäetakse ekstubatsiooni järgselt CPAP ravile. See on spontaansel
hingamisel oleval patsiendil pideva positiivse rõhu hoidmine hingamisteedes kogu hingamistsükli
vältel (Padari 2004). Suurematele lastele manustatakse vajadusel lisahapnikku hapnikuvuntsidega
või hapnikumaskiga. Mõlemat meetodit kasutatakse aeglaselt hapnikust võõrutust läbi viies.
Kui ekstubeerimine ebaõnnestub ja patsient ei saa isehingamisega hakkama tuleb patsient