J.S.Bach
Siiski meenutavad nad pigem ulatuslikke
kantaate. Olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti, vähem
tuntud on Bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded.
Orelimuusika
Bach, kes oli oma elu ajal tuntud eelkõige orelivirtuoosi ja -hindajana,
kirjutas mõistagi suurel hulgal orelimuusikat. Oma teostes ühendas ta
Lõuna-Saksa stiili (Pachelbel, Froberger, millest ta kuulis venna juures
õppides) ja Põhja-Saksa stiili, mida Bach kuulis oma eeskujudelt:
Buxtehudelt ja Reinkenilt. Eriti tugevaid Buxtehude mõjutusi on tunda
Bachi tuntuimas oreliteoses Tokaata ja fuuga d-moll (BWV 565). Selles
ei ole muidugi midagi imekspandavat, sest helilooja kirjutas selle varsti
pärast 1705.1706. aasta Lübecki reisi, kus kohtumine Buxtehudega oli
eesmärgiks. Arnstadti ja Mühlhauseni perioodid olid Bachi jaoks
orelimuusika poolest viljatumad, kuna sealsed kirikud soosisid
tagasihoidlikumat jumalateenistuste muusikalist kujundamist.