Eesti uusim ajalugu 1850-1944
aastal piirdus Venemaa Keisririigi sõjaline
tegevus Eestis ainult merekaitseliste ettevalmistuste ning kaitsealase luurega. Keisririigi Balti
laevastikus oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat
luureorganit:
Laevastiku juhataja juures asuva staabis, kus oli staabi operatiivteenistuses luurejaoskond, mille
tegevust juhatas lipulaeva 2. miiniohvitser, kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest Ivan
Reingarten ja
Laevastiku Sideteenistuse juures asuv ajutine operatiivjaoskond, mida juhendas kontradmiral
Adrian Nepenin.
8 septembril 1914 asutati Balti laevastiku väeosadest Saaremaal Kihelkonnas laevastiku esimene
kompassitüüpi luureraadiopelegaatori baas (разведывательный радиопеленгатор (РРП)), 12.
oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul Hanko saarel, 12. novembril kolmas LRP
Hiiumaal Kõpu poolsaarel Kõpu tuletorni juures
annaabi.ee 
