Igaühe pealt saad 15 krooni. Mine too ära, ma ootan siin. '' Kui Heidi oli oma asjad vanamehe käest kätte saanud, siis kõndis ta kiirel sammul mööda tänavaid edasi, kilekott vastu jalgu kõlksumas. Ta märkas silda, mille all ta käis tihti kunagi oma parima sõbrannaga aga õnneks mitte Reimoga. Nii siis suundus ta sinna. Ta võttis esimesena kilekotist suitsupaki ja tikutoosi. Talle tuli meelde, et Reimole ei meeldinud suitsetavad tüdrukud, ta mõtles: ,,Savi,'' ja üritas omaette suitsu süüdata. Esimene mahv oli vastik, ta köhis selle kohe välja. ''Kuidas see saab küll kellelegi meeldida?'' küsis Heidi voolavalt jõelt, mis suubus silla alt. Ta ei jätnud jonni ja tõmbas vastikusega suitsu edasi. Ta võttis pudelilt korgi, võttis esimese lonksu. See maitses kibedalt ega tundunud üldsegi hea, aga ta jõi edasi. Kui ta oli juba vähem, kui veerand pudelit viskit ära joonud
Reimo. Kui Tanel neid sõnumeid nägi, sai ta väga vihaseks, sest sõnumid solvasid Heidit. Heidi ei julgenud pärast sõnumite saamist enam üksi Diana juurde minna, kuna ta teadis, et Reimol oli kombeks vara hommikuti purjuspäi tänaval kõndida. Linnas kohtasidki nad Reimot, ent Tanel tundis temas ära oma õe Lisbeti endise poisi, kes oli tüdruku maha jätnud ning too oli teinud sellepärast enesetapu. Tanel andis suures vihahoos Reimole peksa. Heidi üritas poissi tagasi hoida, et ta pahandustesse ei satuks. Diana juurde jõudes oli tüdruk väga üllatunud, et Heidi ka poisi kaasa võttis. Kui Diana oli ehmatusest üle saanud, rääkis Heidi talle uuesti kogu loo ära. Kuna pärast Diana juurest lahkumist ei viitsinu Heidi koju minna, läksid nad koos Taneliga poisi koju. Tanel avas uhke mahagonist ukse ja nad astusid avarasse vestibüüli. Heidi polnud elu sees nii uhket maja näinud
annaabi.ee 
