Jaan Tõnisson
vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni.
Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust,
liitudes peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis mängis rahvuslikus liikumises olulist rolli. Noort
ja energilist üliõpilast pandi seltsis kiirelt tähele ning peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles
ametis tutvus J. Tõnisson lähemalt rahvusliku liikumise tollase juhi Villem Reimanniga, kelle
kompromissitu aatelisus nooruki arengut tugevalt mõjutas.
Sel perioodil oli Eestis pealetungil venestuspoliitika, paljud rahvuslikud organisatsioonid
suleti, maad kippus võtma lootusetus. Eesti üliõpilaste ja Jaan Tõnissoni usk eesti rahvuse
tulevikku ning valmisolek selle heaks midagi ära teha äratas laialdast tähelepanu. 1893.aastal
sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe "Postimees" toimetaja, mis muutis selle
annaabi.ee 
