Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Alates 1928.
aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et
tulemused olid edukad, otsustati kütmist laiendada kogu linnale. Selleks rajati lisaks
looduslikele kuumaveeallikatele rida puurauke, millest saadakse 87 kuni 138°C
temperatuuriga vett. Looduslikule küttele on seni üle viidud kuni 90 % Islandi pealinna
majadest. Analoogiline küttesüsteem ehitati ka Selfossi linnas Reikjavikist edela pool,
mille lähedale Hveragerdi rajati Islandi esimene geotermiline jõujaam. Ehitamisel on
uued jõujaamad. Taupo vulkaanilises vööndis Uus-Meremaa Põhjasaarel kasutasid
maoorid juba ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks ja pesupesemiseks. Aastal
1940 alustati sealsete rikkalike auruvarude ekspluateerimiseks puurimistöid, mis viisid
193-MW võimsusega Wairakei geotermilise jõujaama ehitamisele. Analoogilised
annaabi.ee 
