Eesti ajaloo historiograafia
Ülikooliõpingud Tartu Ülikoolis,
Cederbergi juures mitmed (Rauch, Taube, Aschkenwitz), hiljem Hans Kruusi käe
all (Helmut Speer, Elverfeldt). Ka välismaal täiendati end, Leipzigis, Königsbergis
ja Tübingenis eriti. Paul Johaansen doktoritöö Rudolg Kötzscheke käe all leipzigis.
Hans Roterfels Königsbergis õppejõud, kelle käe all eriti Läti sakslased õppisid.
Tübingenis Eestist pärit professor Johannes Moller (TÜ Hausmanni kasvand).
Reihard Wittram, Bauer, Wilhelm Lenz, Bosse, Kroeger Lätist. Eestist Helmuth
Weiss, osalt ka Speer ja Rauch.
Mitmed tugipunktid seltside ja asutuste näol, kus ka tööd leidnud. Õpetatud Eesti
Selts sakslaste käes kuni 1927, kuni eestlaste kätte ja töökeeleks eesti keel. 1929
loodi erainstituut Teadusliku Kodumaauurimise Instituut (SPON) koondama
teadlasti, kes tegelenud Eestimaa uurimisega. Toetust Liivimaa Sotsieteedi (1792
Riias loodi) toetust ja liideti hiljem sellega