Hiiumaa tutvustus
Pärast rootslaste väljasaatmist 1781. aastal hakkas Reigis kujunema eestikeelne elanikkond.
Kiriku pool servas elavad pered jäid väljasaatmisest puutumata ja see osa külast hakkas
esialgu rahvasuus, hiljem ka ametlikult, kandma nime Rootsi küla. Päris Reigi külla rajas
hilisem maaomanik O. R. L. von Ungern-Sternberg väikese karjamõisa. Reigi lähistel toodeti
ka telliskive. 20. sajandil oli Reigis meierei, mõisamaju kasutati koolina. Reigist sai iseseisev
kihelkond alles 1627. aastal, mil kogudus eraldus Käinast. Neist aegadest on oma raamatus
"Reigi õpetaja" värvikalt jutustanud kirjanik Aino Kallas. Tollased tegelased ei liikunud ringi
küll tänases pühakojas, vaid vanas puukirikus, mis asus Reigi küla maadel. Järgmine, 1690.
aasta paiku püstitatud arhitektuuriliselt põneva kesktorniga puukirik ehitati juba kõrgele Pihla
mäele. Kirik pühendati Ristija Johannesele. Koguduse enamiku moodustasid rootslased,
annaabi.ee 
