Keskaja rüütel
hakati kasutama jalgade kaitseks plaatturviseid ning põlv kaeti kupukujulise
põlvekaitsmega. XIV sajandi lõpuks oli juba suurem osa jalast plaatidega kaetud..
Terase kõrval kasutati ka muid materjale, näiteks kõvastatud nahka, vaalaluud ja
sarve. XI sajandi lõpuks keskpaigaks oli kaetud terve jalg. Põlvekaitsme plaadid olid
kokku seatud nii, et isegi kui rüütli jalg oli põlvest kõveras, ei tekkinud ühtegi avaust.
Reiekaitse kattis rüütli reit ainult pealtpool ja välisküljelt, sest oht reie tagaosast
haavata saada oli väike. Säärekaitse oli ühendatud rihmadega seestpoolt takistamaks
vaenlase mõõgal rihmuläbi raiuda.
Kürass (prants.keeles cuir, eesti keeles nahk) oli turvis, mis kattis peamist osa kehast.
Kuni XIV sajandini kandis suurem osa rüütleid rõngassärki ehk hauberit. XII sajandi
alguses lisasid osad rüütlid selle peale nahkvesti, rinna ja selja kaitseks. XIV sajandil
annaabi.ee 
