Osteoporoos - referaat
kuni tüsistuseni ehk luumurruni. Selle haiguse puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe
struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad
kergesti. Tänapäeval räägitakse sellest kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus.
Osteoporootilistest murdudest kõige sagedasem on selgroo lülikehamurrud ja kõige
ohtlikumad reieluukaelamurrud. Mõlemad põhjustavad inimese elukvaliteedi olulist
langust. Reieiluukaelamurru korral võib inimene jääda voodihaigeks. Osteoporoos oma
algstaadiumis praktiliselt mingeid kaebusi ei anna ja kui inimesel kuskilt ei valuta, ei
muretse ta oma tervise pärast. Hiljem, kui osteoporoos on kaugele arenenud, tekivad valud
lülisambas, selgroolülide kokkuvajumine ja ohtlikud luumurrud. Tüüpilised osteoporoosist
tingitud luumurrud on: kodarluu distaalse otsa murd, reieluu proksimaalse osa murd,
lülisamba kompressioonmurd. Osteoporoosile eelneb osteopeenia ehk luuvähesuse