ÕENDUSLUGU Praktikatöö kliinilise õenduse toimingutes. Meessoost patsient. 56. aastat vana, kaalub 65 kg ning on 185 cm pikk. KMI 19, Suitsetab paki sigarette päevas. Alkoholi ei tarbi. Ravimitest, mida tema praegune raviarst pole määranud, võtab Trentaali ning Imovani. Saabus osakonda plaanilise haigena, kaebusteks jala tuimus ja valud rahuolekus. Patsiendile tehti vasaku jala reiearterite trombendarterektoomia ning reiearterite veenilapi plastika. Eelnevaid operatsioone pole olnud. Kaasuvateks haigusteks ajuvereringe häired ning halvatus, mis on tingitud eelnevalt läbipõetud ajurabandusest. Samuti on patsient varem põdenud närvipõletikku. Silmanägemine on patsiendi enda sõnul kehva, soovib minna silmaarsti vastuvõtule. Samuti kaebab pearinglust. Regulaarselt kasutab Diklofenaki 100 mg....
kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Aordi seintes paiknevad erilised närvirakud baroretseptorid osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju. Pea ja aju verevarustuse tagavad kummalgi küljel kulgevad unearterid. Kummagi rangluuarteri üks haru viib koljuõõnde, teine (õlavarrearter) aga vastavasse ülajäsemesse. Jalgadesse jõuab veri reiearterite ja sääreluuarterite kaudu. Arterite seinad on paksud ja elastsed, neis on paks lihaskiht. See on vajalik, kuna iga südame kokkutõmbega paisatakse arteritesse suure rõhu all verd. Oma elastsuse tõttu saavad arterid survet taluda ja venida, ühtlustades nõnda vere liikumist. Silelihasrakkude kaudu (paiknevad arteriseina keskmises kihis) on aju poolt reguleeritav arterite läbimõõt ja seeläbi ka vererõhk. Arteris paneb vere liikuma südame kokkutõmbe surve
annaabi.ee 
