Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil
Preisi Hohenzollernite dünastia.
1871.a I Saksa põhiseadus. 1871-90 riigikantsleriks Otto von Bismarck. Keisri ja riigikantsleri
vastasseis.
Wilhelm II 1888.a. Bismarki ja keisri tüli, kantsleri tagasiastumine ja ametikoha
marginaliseerimine, kindrali ametikoha tõstatamine tsiviilvõimu arvelt. Parlamentaarse võimu
(Reichstag) suhteline nõrkus, puudus otsene poliitiline võim, toimis parteide
kokkusaamiskohana. Reichstagist olulisem Bundesrat seadusandlus ja järelevalve, saksa
monarhide koostööorgan, Preisi keisri läbirääkimised teiste esindajatega.
Parteisüsteem: Bismarcki pooldajad vs vastased. Pooldajad: rahvusliberaalid, Saksa Riigipartei
(ettevõtjad), Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud), Tsentrum (katoliiklik ja suurim).
Vastased: Progressiivne Partei, Vabameelne Partei (liberaalid), sotsiaaldemokraadid,
vähemusrahvuste parteid.
Keisririik kui: 1