SAKSAMAA 1871-1945
kaasa peaaegu täieliku tööhõive ja tööstuse erakordselt kiire arengu.
Natside visioonis pidi ideaalses riigis naine olema koduperenaine, seega naised saadeti töölt
koju lapsi kasvatama (see vabastas meestele kohe hulga töökohti). Lõpetati reparatsioonide
tasumine, selle asemel hakkas riik investeerima sõjatööstusse (sellega loodi hulk töökohti
taas). Investeeringute katteks lasi valitsus käibele uusi võlakirju (nn Mefo-Wechsel), mida pidi
soovi korral alati saama Reichsmarkadeks vahetada. Samuti kasutati ära 1930.-te teisel poolel
USA firmade soovi taas Euroopasse oma kapitali paigutada. Kuna Saksamaa majandus arenes
väga kiiresti, siis USA kapital eelistas seda sageli Prantsusmaale või Suurbritanniale, see aitas
majanduskasvu hoida. II maailmasõja algus võimaldas Hitleri valitsusel oma võlakirjad ka
lunastada, kasutades selleks okupeeritud riikide kullavarusid.
Hitleri majanduspoliitika peamine juht oli Hjalmar Schacht, kes 1923-1930, 1933-1934 ja
annaabi.ee 
