Eesti traditsiooniline rahvakultuur
mõisapõldude äärde. Harilikult oli 4 või 8, harva 2 või 12 korterit, koosnes ühest kööktoast, sahvrist ja esikust,
eraldi väljapääs õue. Olid palkseintega. Kui neil lubati pidada loomi, oli ka laut. Kohati oli moonamaja juures ka
kelder, ait, saun või isegi rehi. Lõuna-Eestis ehitati moonamajade eeskujul sulasemaju.
Peale köögi ehitamist, muutus suveköök tarbetuks. Kui valmis eraldi elamu, siis uutel rehtedel polnud puht
majandushoonena enam kambreid. Põllunduse ja karjanduse arenedes kasvas vajadus suuremate aitade ja lautade
järele. Tavaks said suured üheruumilised laudad, kõik loomaliigid omaette sulus. Kanade jaoks olid õrred. Uutel
lautadel olid ka aknad ja kõrge kivivundament. Lõuna-Eestis ehitati rohkelt maakivist seintega lautu. Enam hakati
eitama ka hobusetalle, mida varem taludes üldse ei olnud. Sageli kuulus talli juurde ka vankrikuur. Taluõue ilmus
annaabi.ee 
