Haridus Eesti kultuuris
veerimine ning lugemise harjutamine. Koos lugemisega õpiti pähe katekismuse peatükke ja
laulusalme. Päev lõppes kirikulaulu ja õhtupalvega.
Veerimismeetodi püsimise tõttu jäi aabitsa sisu ja välisilme muutumatuks sajandi viimase
aastakümneni. Aabitsa kõrval olid tähtsamaks kooli kirjavaraks kodu- ja kirikuraamatu
katekismuse ning lauluraamatu osad. Matemaatikat, sealjuures rehkendamist, õpetati kihelkonna-
ja mõisakoolides harva. Enam läks rehkenduskunsti vaja linnaeestlastele. 1795. aastal jõudis
maarahva kätte ka kalendrilisana esimene eestikeelne maakaart, kus olid kõik "maad, mered ja
linnad". Vajalikud teadmised hangiti mitmesugustest käsiraamatutest.
1786. a. Seaduse alusel kehtestati kogu riigi linnakoolides kaheastmeline koolisüsteem.
Tallinnas, Pärnus, Kuressaares, Viljandis asutati 4-klassilised ülemrahvakoolid ja väiksematesse
linnadesse 2-klassilised alamrahvakoolid. Õppetöö toimus saksa keeles
annaabi.ee 
