Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Mullast paistis välja vaid esisein.
2
Lihtne laudseinte ja istelauaga väljakäigukoht (peldik) hakkas taluõuele ilmuma 19.sajandi lõpul. Varem
aeti asjad ära mõne kõrvalhoone taga.
Lõplikult vaibus rehielamute ehitamine kui sai masinaga vilja peksta, sellisel juhul piisas kui vili kuivas
ainult põllul. Pekstud vilja kuivatamiseks aga hakati ehitama kuivateid, eraldi hoonena, vanasse rehituppa või mõne
teise tulekoldega hoone (sauna) juurde. Ka enamikele saunadele ehitati nüüd korsten.
Laienes tüüpprojektide ja ka ainuprojektide järgi hoonete ehitamine (eriti jõukamates taludes), mis tõi
taludesse moodsaid, linlike joontega elamuid. 1919.a maareformi põhjal kui rajati uusi asunikutalusid, tekkis palju
traditsiooniliseks kujunenud plaaniga elamuid: 2-3 tuba, köök, sahver ja esik.