Minu vanaema elulugu.
Tihtipeale tahtsid lapsed küüni heinte sisse hüppama
minna. Kuid seda lubati vaid peale heinategu, selle eesmärgiga, et kui lapsed põhu peal hüppavad,
vajub põhk alla poole ja saab küüni rohkem ruumi, et saaks sinna veel heina paigutada.
Heinateoks valiti alati hästi soe ja kuiv ilm. Heina niideti enamjaolt vikatitega, ning siis lasti
niidetud heinal paar päeva kuivada ning seejärel mindi kogu perega ja rehitseti see hein kokku
kuhjadesse. Samal ajal kui inimesed rehitsesid, olid ka koerad heinamaal kaasas, nemad jahtisid
hiiri, kes kuivanud heinte all pesitsesid. Hein viidi kodu juurde küüni hobustega.
Leiba küsetati vaid pühapäeviti ja saia laupäeviti. Pühapäeva lõunaks oli enamasti laupeval
küpsetatud sai otsas juba. Leiba pidi jätkuma nädalaks, kuni järgmise pühapäevani. Kui juhtus, et
leib sai otsa varem kui järgmine leivategu ootas, tuli minna ja paluda naabritelt leiba. Muidugi anti