Majanduspoliitika
Ajalugu on eestlase ajusse
tagunud, et riigivõim on loll ja paha. Ajalooline harjumus osutus aga nuhtluseks, kui eestlastel
tuli enestel otsustama ja riiki juhtima hakata. Tavaeestlane suhtub valitsusse ja riigikogusse
samamoodi kui tema esivanemad veidrikust mõisnikusse või Venemaalt saadetud partorgi –
põlgusega.
Eestlaste häda ja viletsus seisneb paljuski selles, et nad ei hinda oma riiki. Nende tegevuses
kajastub rehepappidele ja ahjualustele iseloomulik riigi ülekavaldamise vajadus. Oluliseks
põhjuseks on tõsiasi, et oma riigi kogemus on olnud üürike. Eestlane on harjunud elama kellegi
ülemvõimu all. Rahvuslus tähendab eestlasele isolatsionismi ja vastupanu.
Euroopa Liidu liikmena on nüüd jälle olemas kauge ja suures osas arusaamatu võõrvõim. Mingi
osa eliidist kolib Moskva asemel Brüsselisse soojale kohale. Sealt saadetakse siia aeg-ajalt
annaabi.ee 
