Eesti rahvusköök
16.-17. sajandil hakati
kasvatama porgandit, sibulat, pasinaaki, rõigast, redist, peterselli, hiljem ka kuri. 19.saj.
algupoolele hakati kasvatama kartulit, peeti ja kõrvitsat. Tomatit ja paprikat hakati kasvatama
alles 20.sajandi algul. Esimeseks köögiviljatoiduks eestlaste söögilaual olid keedetud naerid.
Kapsast peamiselt hapendanti ja keedeti siis hapukapsasuppi või putru. Herneid ja põldube,
ka läätsi keedeti niisama, tehti leent, putru ja käkke. Kartuleid söödi reheaju tuhasel põrandal
küpsetatuna. Teine levinum moodus kartulite söömiseks oli koorega keetmine. Peamine
kartulikõrvane oli silk. Söödi nii magevee- kui merekalu, enim kasutati toiduks räime. Värsket
kala said süüa enamasti rannikul elavad pered, sisemaal tarvitati toiduks rohkem kuivatatud ja
soolatud kala. Kalu keedeti, küpsetati ja söödi enamasti koos kartulistega või leivaga.
Hinnatud oli ka kalamari, millestkeedeti suppi, küpsetati kooke ja valmistati käkke. Üldiselt
annaabi.ee 
