Meil erilist dekoratiivset tähtsust ei oma. Küll oli h. paakspuu tuntud meie esivanemate seas rahvameditsiinis ja talumajanduses laialdaselt kasutatud taimena. Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) [kvinkvefólia] Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised. Lehed: sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4....10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied: tipmistes pööristes, rohekad, VI-VIII. Viljad: kerajad, sinakasmustad, kaetud vahakirmega.
Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. Paakspuukoore leotisega raviti tol ajal laialdaselt levinud sügelisi ja paakspuumarju kasutati kõhulahtistina. Paakspuukoor kõlbas kangaste värvimiseks ja paakspuulehed lammastele ja kitsedele söödaks (sellest ka paakspuu lõunaeesti pärane nimetus vohupaaks (vuohi tähendab kitse.) 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised. Tunnused: Lehed: sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4....10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied: tipmistes pööristes, rohekad, VI-VIII.