Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
pole tal mingit põhjust sellele tungile vastu seista. Pealegi oleks püüdlus, suruda see tung maha, ilmselt
saavutamatu. Niisiis nimetavad stoikud kõike seda, mis enesealalhoiu suhtes omab positiivset tähendust,
väärtuseks, to axion. Teiselt poolt tuli loomulikult hoiduda kõigest, mis on enese-alalhoidmise suhtes
kahjulik. Kõik, mis ei oma mingit rolli enesealalhoiu jaoks, oli ükskõikne.
Väärtuse seisukohalt nähtusi hinnates, võis nüüd pidada suhteliselt rehabiliteerituteks ka traditsioonilisi
hüvesid: enesealalhoiu suhtes on parem olla rikas kui vaene, olla vaba kui ori jne. Stoikud aga rõhutasid,
et kõik need asjad ei tee ega saa teha inimest õnnelikuks. See kõik oli oluline enesealalhoiu, mitte
õnnelikkuse suhtes. Küll tekib sellega olukord, kus välise vaatluse jaoks ei pruugi stoik erineda millegagi
tavalisest inimesest. See, mis teda eristab, on sisemiselt ükskõikne hoiak enesealalhoiu seisukohalt
eelistatavatesse asjadesse, mida ta püüab omada
annaabi.ee 
