K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
Ent kui teid
huvitab see küsimus, mida ma oma ettevaatliku väitega lahendada püüdsin, võite mind aidata,
kritiseerides mu väidet nii põhjalikult kui suudate; ning kui teil õnnestub välja mõelda viis, kuidas
mu väidet võiks teie arvates ümber lükata, aitan teid seejuures rõõmuga ning kogu jõust” [seals.,
lk. 1848]
Kui ideaalseid teadmise allikaid ei ole ning kõik allikad võivad mõnikord eksitusse viia, siis võib
pidada rehabiliteerituks ka traditsiooni kui teadmise üht võimalikku allikat, mida ratsionalism ja
empirism olid uusajal Mõistuse või Kogemuse kui tõe usaldusväärse mõõdupuu alusel
kritiseerinud. Nii väidabki Popper: “Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste
tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon. Enamiku sellest,
mida me teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida
oleme raamatutest lugenud;” [seals., lk
annaabi.ee 
