teenuse pakkujate motiveerituse ja erialase kvalifikatsiooni puudumine, ühtse 18 rehabilitatsiooni kontseptsiooni ja teenuste osutamise juhiste ning tegevuste finantseerimismudeli puudumine. Põhimõtted: 1. Narkomaanide rehabilitatsioonisüsteemi peamine ülesanne on tagada kõikidele narkomaanidele, kes on otsustanud liituda rehabilitatsiooniprogrammidega, võimalus kohaneda eluga ilma narkootikumideta; integreerida/reintegreerida nad ühiskonda selle täisväärtuslike liikmetena; 2. Rehabilitatsioonikeskuse ülesanne on suunatud täieliku sotsiaalse integratsiooni saavutamisele, vastavalt uimastitarvitamisest loobunu sotsialiseerimisele või resotsialiseerimisele ühiskonda, võimaluste loomisele haridustee lõpetamiseks, kutseoskuste omandamiseks ja tööle asumiseks; 3
isiku kinnipidamisega paratamatult kaasneb, integreeruks ta kinnipidamise järel kergemini ühiskonda, eriti arvestades, et kuritegu väljendab mingil määral ka süüdlase kohanematust õiguskorraga.38 Nii tekitab tänane regulatsioon kahtlemata küsimuse karistusjärgse kinnipidamisega saavutada tahetavate eesmärkide täitumisest, mis omakorda muudab küsitavaks selle vajalikkuse ja õiguspärasuse. Et meede tooks kasu ka pikemas perspektiivis, tuleks seda täiendada teatud kindlate rehabilitatsiooniprogrammidega või näha ette eraldi kinnipidamisasutuste rajamine ohtlike kurjategijate jaoks nagu on seda tehtud enamikes riikides, kus on lisaks süül põhinevale karistusele võetud kasutusele ka mittekaristuslik sunnivahend. 36 Saar, J. Karistusjärgne kinnipidamine ja Eesti kriminaalpoliitika. Juridica 2009 nr 2, lk 120. 37 Laine, M Sissejuhatus kriminoloogiasse ja hälbiva käitumise sotsioloogiasse. Tallinn: Eesti Riigikaitseakadeemia, 1997, lk 131. 38 Sootak, J
annaabi.ee 
