Eestis oli 2008. aastal 1358 vigastussurma, mis moodustas 8% kõikidest selle aasta surmajuhtudest. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009; 1) Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega paistab Eesti silma suure vigastussurrmusega oleme oma näitajatelt kolmandal kohal ning meist eespool asuvad vaid Leedu ja Läti. Vigastused on oluline rahvatervise probleem. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009;9)Vigastused on oluline rahvatervise probleem. Haapsalu Neuroloogikuses Rehabilitatsioonikeskuses raviti 2004-2008 aastatel 225 traumatilist seljaaju kahjususe juhtumit, millest 123 olid uued. Nendest inimestest 81% 3 olid meessoost ja 19% naissoost. Peamiseks skahjustuse põhjusteks olid sõidukite õnnestused (35%), järgnesid kukkumised (31%), vettehüpe (15%), teadmata põhjused (9%) ja kuulihaava põhjustatud vigastused (3%), muud juhtumid 7%. (Eelmäe jt 2010)
juhistest; 5. Rehabilitatsiooniga alustatakse peale seda, kui sõltlane on läbinud võõrutusravi ja ei kasuta enam narkootikume; 6. Rehabilitatsiooni alustamisel koostatakse individuaalne rehabilitatsiooni kava, koostöös rehabiliteeritava ja sotsiaaltöötajaga; 7. Rehabilitatsiooni kestvus on juhukeskne ehk sõltub patsiendi individuaalsetest vajadustest; 8. Kommuuni põhimõtetel töötavas rehabilitatsioonikeskuses elavad uimastisõltlased igapäeva elu sotsiaaltöötaja/psühhoterapeudi juhendamise all. Siseelu aluseks on isiksuse arengut soodustav psühhoterapeutiline lähenemine. Argielu kogemused, range töögraafik, sotsiaalne tugi stabiliseerivad püsiva remissiooni käigus saavutatud paranemise; 9. Rehabilitatsioon on olnud edukas vaid siis, kui patsient on omandanud eluviisi, mis tagab jätkuvalt remissiooni ja tervisliku eluviisi, on olemas eeldused patsiendi
annaabi.ee 
