Läänemeri
Põhjamerest vastuhoovusena sissetungiv
suurema soolsusega vesi tõrjub järkjärgult süvikualadel seiskunud biogeensete
ainetega rikastatud vee ülemistesse veekihtidesse, mida hõlmab vertikaalne
ringlemine. Pindmistesse valgustatud kihtidesse kantud teoitesoolad kasutatakse
orgaaniliste ainete sünteesimiseks.
Läänemere avaosa pinnakihtides leidub kõige vähem biogeenseid aineid, sest
viimaste juurdevool mandrilt jõevetega kui ka sügavamatest veekihtidest vertikaalse
regunemise mõjul on üsna piiratud. Suveperioodi, vetikate intensiivse arenemise ajal
väheneb biogeensete ainete sisaldus mere avaosa ülakihtides miinimumini.
Läänemere mõnedes piirkondades- Rügeni saare, Heli neeme ja Kolka neeme
ümbruses ning Eesti looderannikul võib täheldada plankton intensiivsemat arenemist
ja planktonitoiduliste kalade suuri kontsentratsioone. Selline nähtus arvatakse
olenevat vee intensiivsest segunemisest neis piirkondades, mille mõjul biogeensed
annaabi.ee 
