Eesti uusaeg
ka terve rida üksikküsimusi reguleerivaid aktne, ntks talurahav liikumisvabaduse
suurendamisega, kodukariõiguse kaotamisega jne.
Spiranski komisjon- nägi ette muutusi ka balti provintsides e balti provintside
provintsiaalõiguse kodifitseerimine. Õiguste sisu pidi jääma senisele kujule, lihtsalt
süstematiseerima neid.
Küll aga jäi välja sellest talurahvaõigus, sest need olid eraldi niipalju juba, samal põhjusel
jäeti välja luterliku kiriku õigused, sest see oli reguleertiud juba 1832 aasta
kirikuseadusega.
Balti provintsiaalõigus korrastatud kujul kandis nime Balti provintsiaalseadustik. 1846
ilmusid selle teose 2 esimest osa (sisuks oli ametiasutuste korraldus ja seisusteõigus),
1865 aastal ilmus kolmas kõide Balti eraseadus( tsiviilseadustik). Balti Eraseadust
loetakse balti provintsiaalseaduse kõige tähtsamaks osaks vb, kehtis teatud osadena kuni
1940 aastani, tähtsaim tegelenae sellekoostamise juures oli Friedrich Georg von Bunge.