„Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“*
olulisemaks süüteoks kui tavainimese kavatsetud tapmist. Sellist eristamist UNS-s ei esinenud. Seda võib
seletada sellega, et UNS koostajad ei näinud vaimuliku tapmises erikoosseisu, mida oleks vajalik olnud
sätestada UNS usuvastaste süütegude peatükis. Vaimuliku tapmine oleks pidanud olema lahendatud UNS
isikuvastaste süütegude koosseisude raames, kuid kuna UNS-s isikuvastaseid süütegusid ei reguleeritudki,
tuli kohtul rakendada vananenud NS sobivaid usuvastaseid õigusnorme või NS tapmise üldkoosseisu.
Artikli autori käsutuses pole ühtegi kohtulahendit vaimuliku tapmise kohta. Seega pole võimalik asuda
konkreetsele seisukohale, milliseid norme võis kohus selliste süütegude puhul rakendada.
4. Kokkuvõte
Analüüsitud kohtupraktika näitab selgelt, et kuigi UNS usuvastaste süütegude peatükk hakkas kehtima
1906
annaabi.ee 
