liigutades varrast 5 allapoole. Samal ajal hakkab vedru 20 suruma allapoole hoova 19 vasakpoolset otsa ja katarakti kolbi 18. Katarakti kolvi liikumiskiirus on seda suurem, mida rohkem on avatud katarakti drosselklapp. Selle liikumise ajal on katarakti silinder liikumatu, sest servomootori kolb, tema ülemine vars ja hoob 15 on samuti liikumatud. Kui vihtide ja katarakti kolvi liikumiskiirused on valitud õigesti, siis hoova 19 parem ots on liikumatu ja siiber püsib neutraalses asendis. Reguleerimisprotsess on lõppenud, kui seadevedru pingus on vastavuses ainult vihtidele mõjuva tsentrifugaaljõuga, vedru 20 pingus on null ja juhtsiiber on neutraalses asendis (kanalid kõik suletud). Kui mingil põhjusel üks nendest tasakaalutingimustest pole täidetud toimub reguleerimisprotsess seni kuni need tingimused on täidetud, kuid iga järgnev reguleerimistsükkel on väiksemate hälvetega, st siirdeprotsess on sumbuv ja staatiline karakteristik on paralleelne abstsissteljega st. astaatiline
objekti) tööreziimi ja selle alusel viimast täpsustama. Arvutitega reguleerimine. Mitteadaptiivne Reguleeritava suuruse tasakaaluväärtuse järgi ARS jagatakse staatilisteks ja astaatilisteks sõltuvalt reguleeritava suuruse tasakaaluväärtusest. Reguleerimissüsteemi loetakse tasakaalus olevaks siis, kui reguleeritav suurus on muutumatu, regulatsioonisüsteem on välja lülitatud ja objektile ei mõju ühtegi häiringut. Kui objektile mõjub häiring, siis algab reguleerimisprotsess, mille vältel reguleeritav suurus muutub. Reguleerimisprotsess lõpeb uue tasakaaluolukorra saabumisega. Väga paljud seadmed peavad töötama muutuva koormusega. Astaatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus on konstantne sõltumata objekti koormusest. 2 Staatiline, automaatreguleerimissüsteem: reguleeritava suuruse tasakaaluväärtus
7.3. Alalispinge muundurid ehk regulaatorid Pinge reguleerimist alalisvoolu ahelates kasutatakse eelkõige alalisvoolu mootorite toiteks, seejuures reguleerimise vajadused on külaldki erinevad, sõltuvalt ajami kasutusotstarbest. Reguleerimismeetodina kasutatakse impuls reguleerimist, eelkõige impulsi laiuse modulatsiooniga. Seetõttu on kasutatavad lülitused sarnased impuls stabilisaatoritega. Erinevus on ainult reguleerimise iseloomus. Stabilisaatorites toimub reguleerimisprotsess nii, et väljundpinge on konstantne. Pinge regulaatorites toimub aga reguleerimisprotsess vastavalt juhtimisprogrammile, kas väljundpinget vähendades või suurendades. impuls regulaatorite kasutamise peamiseks põhjuseks on kõrge kasutegur. Nii nagu stabilisaatorites, nii ka regulaatorites kasutatakse kaht põhilülitust pinget vähendav regulaator (stepdown) ja pinget tõstev regulaator (stepup). Mootori ja ajami töö seisukoht Tuntakse ühe, kahe ja nelja kvatandilisi regulaatoreid
annaabi.ee 
