kui pinge väljundis lähedased maksimaalsele. On näha et reguleeritava alaldi eeliseks on häired, sest tekivad alaldatud voolu impulsid on küllalt järsu frondiga. Nad kujutavad endast impulsvoole, mille tulemusena levivad võrgus raadiohäired. Ajavahemiku positiivse poolperioodi algusest kuni türistori avanemiseni välejndatuna nurga ühikutes, nim reguleerimisnurgaks. Reguleerimisnurk võib olla 0st kuni 180 kraadini. Türistor sulgub iga positiivse poolperiood lõppul, kuna siis täidetakse tema sulgumise tingimus (türistor sulgub kui teda läbiv vool muutub hoidevoolust väiksemaks). Vaadeldud kehtib aktiivtakistusliku takistuse korral, nt. siis kui tarbijaks on mingi kuumutusseade. Kui aga tarbija on induktiivtakistuslik, siis muutub tööreziim reguleeritavas alaldis keerukamaks.
Kommutatsiooni nurgast põhjustatud sulgub türistor hiljem kui aktiivkoormuse korral ja see tõttu päädeb väljundisse ka mingi osa negatiivsest poolperioodist tulemusena tekib väljundpinge vähenemine see tähendab et väljundpinge on väiksem kui aktiivkoormuse korral. Veelgi keerulisemaks läheb olukord kui tarbijaks on alalisvoolu elektrimootor. Sel juhul tekib väljundis ankrureaktsiooni tõttu vastu emt-ti. Vastu emj-ti tõttu väheneb võimalik reguleerimisnurk st ei ole enam võimalikkud suuremad reguleerimis nurgad sest türistur saab avaneda ainult siis kui aladatava pinge U2 hetkvärtus in suurem vastu elektromotoorjõu suurust. Induktiivsve koormuse korral tuleb arvestada alati kommutatsiooni nurgaga. Kui on tegemist aktiivlehega on olukord märksa lihtsam sest türistorid sulguvad toitepinge null hetkel. Eristatakse kahe sugust reguleeritava alaldi reziimi. Katkev voolu reziimi kus voolu
annaabi.ee 
