ühendatud mootori võlliga. Tahhogeneraatori emj EB võrdlemise tulemusena potentsiomeetrilt R võetava kiiruse etteandesignaaliga Ue, saadakse impulssfaasi- juhtimissüsteemi sisendisse antav juhtimissignaal Uj = Ue, EB = Ue, Juhtimissignaali suurenemisel väheneb türistoride juhtimisnurk ja suureneb pingeregulaatori emj ja seega staatorimähisele antav pinge. Rootoriahelasse on lülitatud lisatakisti R2l, mis võimaldab laiendada kiiruse reguleerimisdiapasooni ja kergendab mootori soojusrezhiimi töötamisel madalatel kiirustel, kui rootoriahelas tekivad suured libistuskaod. Oletame, et elektriajam töötab väljakujunenud talitluses koormusmomendiga Tst1 ja kiiruse etteandesignaaliga Ue,st tööpunktis 1 (joonis 4.18). Joonis 4.18 Kui nüüd mingil põhjusel suureneb koormusmoment väärtuseni Tst2, hakkab mootori kiirus vähenema. Selle tulemusena väheneb tahhogeneraatori emj EB. See omakorda
kus n2max ja n2min – veetava võlli suurim ja vähim pöörlemissagedus. Lihtsamate variaatorite (Sele 23.3 a ja b) reguleerimisdiapasoon on kuni 4. selle suurenemisega langeb variaatori kasutegur ja suureneb tööpindade kulumine. Kõige tuntumaid jõuülekandeis kasutatavaid variaatoreid on nihutatavate koonusratastega variaator (Sele 23.3 c). Kiirust reguleeritakse kettide 1, 2 ja vaheelemendi 4 raadiuskontakti muutmisega. Kettide vahekaugust muudetakse varrastega 3 ja kruvipaariga 5. Reguleerimisdiapasooni saab valemiga n d2 D 2 max 22max . n2 min d 2 min Reguleerimisdiapasoon on 6 ... 12, kasutegur 0,8 ... 0,9. latt a) b) c) Sele 23.4. Vaheelemendid. liikuvaid plaadid Kettide 1 ja 2 ühendamiseks kasutatakse spetsiaalseid laiu variaatoririhmu (Sele 23.4 a), harilikke kiilrihmu või nn. klotsrihmu (Sele 23
annaabi.ee 
