Esimene Maailmasõda referaat
arvasid, et Euroopas võivad puhkeda ainult piirkondlikud sõjalised konfliktid ning et
selliseid lokaalsed sõjad kestavad lühikest aega ega kujune väga laastavaks.
Teiseks, sõda romantiseeriti. 20.sajandi algul oli levinud veel kujutlem, et sõda on
romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite,
vaid kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja
hirmuseguse põnevusega ootasid.
Kolmandaks, rahusvahelisi kriise reguleeriate institutsioonide puudumine. Maailmas
polnud 1914. aastal organisatsioone, mis oleksid suutnud kiirelt korraldada näiteks
suurriikide liidrite kohtumisi.
Neljandaks, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Riikide
valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele
vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsus isegi oma kindralstaapides
koostatud sõjaplaane.Kuid sõjaplaanid olid muutunud väga keeruliseks, täpseks ja
jäigaks