35 stabilisaatorile ohtlik ja seepärast võidakse väljundtakistust mõnikord tahtlikult suurendada. Tööpõhimõttelt jagunevad stabilisaatorid parameetrilisteks ja kompensatsioonilisteks stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte-lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi. Kompensatsioonilised stabilisaatorid jagunevad omakorda analoogstabilisaatoriteks ja impulss-stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelement võimendi- ehk aktiivreziimis, impulssstabilisaatorites aga lülitireziimis. 3.4.2
väljundtakistust mõnikord tahtlikult suurendada. Tööpõhimõttelt jagunevad stabilisaatorid parameetrilisteks ja kompensatsioonilisteks stabilisaatoriteks. Parameetrilised stabilisaatorites kasutatakse stabiliseerimise saamiseks mingi elemendi mitte- lineaarselt tunnusjoont. Selliseks enimkasutatavaks elemendiks on stabilitron (Zener-diood). Kompensatsioonilistes stabilisaatorites toimub pinge pidev reguleerimine reguleerelemendiga , mis töötab muudetava takistina. Reguleerimise tulemusena hoitakse väljundpinget muutumatuna. Selliseks reguleerelemendiks on enamasti transistor. Kompensatsiooniline stabilisaator kujutab endast automaat-reguleerimissüsteemi. Kompensatsioonilised stabilisaatorid jagunevad omakorda analoogstabilisaatoriteks ja impulss-stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelement võimendi- ehk aktiivreziimis, impulssstabilisaatorites aga lülitireziimis. 3.4.2
annaabi.ee 
