Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
iseloomustada juba kui organisatsioonitaseme kvalitatiivset hüpet. Selline seletus
on heas kooskõlas peaaju suurenemistendentsiga primaatide evolutsiooni 60-70
mln. aasta kestel ning selle mahu revolutsioonilise hüppega tööriistu valmistavate
hominiidide evolutsiooni 2...3 mln. aasta jooksul. Sealjuures on täiesti võimalik, et
suurte morfofüsioloogiliste uuenduste puhul ei pea tekkima ühtegi uut funktsiooni
(geeni) molekulaartasemel -- piisab olemasolevate geenide avaldumise
regulatsiooniprogrammi muutumisest. On üsna usutav, et inimese aju ei sisalda
mitte ühtegi uut valku võrreldes näiteks impansi ajuga. Inimaju unikaalsus
võib vabalt olla tingitud muutustest ühiste valkude hulgas, nende sünteesi ajas ja
kohas (vt. ka neoteenia).
6. Hominisatsiooni ökoloogilised tingimused ja tegurid
Varajaste hominiidide (gratsiilsete australopiteekuste ja habiliinide)
skeletijäänustest võib järeldada esmaste hominisatsiooni- protsessidena kahejalgse
e
annaabi.ee 
