Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
võimalusi soolise võrdõiguslikkuse paremaks kaitseks ja järelevalveks.
Seaduse üheks nõrgaks küljeks on mõnede definitsioonide ja mõistete ebaselgus või
isegi nende lahtimõtestamise puudumine. Uurimused on näidanud, et eestlased ei oska
hinnata, mis teod kuuluvad soolise diskrimineerimise, seksuaalse ahistamise või
vägivalla alla. Võib tekkida olukord, kus meil on küll vastavat valdkonda reguleeriv
seadus, kuid inimesed ei pruugi olla teadlikud seaduse regulatsioonialadest ja ei
pöördu diskrimineerimisjuhu ilmnemisel vastava institutsiooni poole, sest ei oska
pidada juhtunut diskrimineerimiseks. Inimesed on harjunud pidama loomulikuks,
tavaliseks mõnesid ebavõrdse kohtlemise nähtusi ning ei näe põhjust pöörduda
vastava volituse saanud institutsiooni poole. Definitsioonide ähmasus kindlasti
raskendab ka diskrimineerimise tuvastamist, mis omakorda muudab keeruliseks
seaduse järelvalve.