Kehakeel
Enamasti
kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse, kulmukergitamisega vm viisil kujundatud
regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust ka
sellest, mida zhesti kasutaja parasjagu mõtleb või tunneb. Kuulates noogutate peaga, andes
kõnelejale märku, et saata aru ja et ta jätkaka. Kui vaatate kõrvale, signaliseerite, et on aeg
lõpeteda. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzhestidele.
Siia alla kuuluvad ka eri liiki puudutused. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse õrnalt
sõrmedega üle huulte jne. Käega suu varjamine osutab süütundele. Ent vahel võib see tähendada ka
kahtlust, liialdamist või ebakindlust. Nina puudutamise üks tõlgendusi on, et tegemist on
suuvarjamise analoogiga. Kartes end paljastada, liigub käsi viimasel hetkel suu juurest eemale,
puudutades nina