Mikroobifusioloogia
fosforüleerib ainult kindlat partnerit. Ristfosforüleerimine on harv ning arvatakse,
et seda juhtub ainult mürana, juhuslikult. Sama on ka vastuseregulaatori
pöördreaktsiooni korral, enamik vastuseregulaatoreid on võimelised
pöördfosforüleerima kindlat histidiinikinaasi.
Regulaatori vastuvõtva domeeni fosforüleerimine põhjustab ümbritsevate
aminohapete liikumist, mis viib valgu konformatsioonilisele muutusele. Signaali
vastuvõtval regulaatorvalgul on tavaliselt DNA-d siduv domeen, mille aktiivsus
sõltub valgu fosforüleeritusest. Selle abil reguleeritakse geenide transkriptsiooni.
Samas, mitte alati ei pea olema signaali vastuvõtval regulaatoril väljundiks
DNAga seondumine. Regulaator võib olla ensümaatilise aktiivsusega, see võib
olla metüültransferaas, diguanülaat tsüklaas (alarmooni süntaas), fosfataas,
adenülaat tsüklaas. Regulaator ei pruugi olla ka ensümaatilise aktiivsusega, vaid