) • 3- Püruvaadi kinaas (10. reaktsioon) • Võtmeensüümide sünteesi reguleerivad hormoonid insuliin (aktivaator) ja glükagoon (inhibiitor) • Insuliin indutseerib heksoosi (glükoosi) kinaasi sünteesi • Seega sõltub protsess ka insuliinitasemest ja glükagoonitasemest (diabeedi puhul insuliinitase madal ja glükagoonitase kõrge) Anaeroobse glükolüüsi olulisus organismis • On oluline ATP tootja hapnikuvõla tingimustes: • Vaheühend 2,3- bisfosfoglütseraat on oluline regulaatormolekul hemoglobiini hapnikusiduvusel, vt. Zilmer … lk. 224 • Oluline sünnitusprotsessil (O-vaegus sündival lapsel, müokardi infarkt järgselt) • Aitab püruvaadi (neurotoksiline) kuhjumist vältida • Laktaadist on lihtne glükoosi resünteesida (Glükoneogenees) Glükoosi alkoholkäärimine (näide) • On teine glükoosi anaeroobse katabolismi vorm • Inimorganismis ei toimu • Toimub pärmide ensüümide toimel • Ka alkoholkäärimise roll seisneb ATP
indikaatorid. Oletame, et rakk vajab ühendeid G ja N ligikaudu võrdsetes hulkades näiteks puriin ja pürimidiin nukleotiidid: G inhibeerib C D ensüümi ja/või aktiveerib C K ensüümi N inhibeerib C K ensüümi ja/või aktiveerib C D ensüümi Lisaks inhibeerivad nii G kui N mõlema raja esimest ühist reaktsiooni ehk A B ensüümi Ensüümid, mis reguleeritavad tagasiside kaudu, on enamasti allosteerilised ensüümid. Allosteeriline regulaatormolekul seostub substraadiga võrreldes erinevasse kohta, tal on oma spets regulaatormolekulide seostumiskoht või kohad. Heteroallosteeria võimaldab regulatsiooni tagasiside kaudu Allosteerilise aktivaatori lisamisel hakkab kiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist järjest rohkem sarnanema hüperboolile. Kui ensüüm on aktivaatoriga küllastunud, siis on MM võrrandile vastav kineetika ja see vastab valgu R-vormile (seob substraati tugevamini). Ihibiitoriga on sama lugu kui