Erektiilne düsfunktsioon e. erektsioonihäire
raviarst määrab edasised uuringud ja analüüsid. Anamneesi olulisemaks osaks on info partnersuhete
ja seksuaalelu kohta hetkel ja varasemal eluperioodil, patsiendi üldine tervislik seisund, varasemad
operatsioonid, pikaajalisel perioodil tarvitatavad ravimid, samuti suitsetamine ning narkootikumide
ja alkoholi tarbimine.
Vereanalüüsidest on erektsioonihäire esinemisel soovitatav määrata mees- ja naissuguhormoonide
tase (vajadusel lisaks regulaatorhormoonide ja -valkude tase), ülekaalulistel meestel on soovitatav
lisaks kehamassi indeksi määramisele teostada ka veresuhkru ja kolesterooli taseme kontroll.
Alati peab teadma kas on säilinud nn. "hommikused erektsioonid" ehk peenise loomulik
jäigastumine hommikul tõustes. Vaatluse ja palpatsiooniga uuritakse mehe sekundaarsete
sugutunnuste arengut (karvakasvu hindamine, testiste palpatsioon), pulsse jalgadel, neuroloogilist
leidu.