Keskaeg - kirik
Kõrgpühitsused olid madalaimast kõrgema poole: alamdiakon diakon preester
piiskop. Diakon ei tohtinud läbi viia armulauda, preester ei tohtinud pühitseda uusi
preestreid. Kõrgemaid vaimulikke (piiskoppe ja peapiiskoppe) nim ka prelaatideks.
Kardinalid oli ajalooliselt Rooma ja selle ümbruse piiskopid, kes abistasid paavsti.
Hiljem muutusid nad kõrgemaks ametkonnaks kirikus nende ülesanne on näiteks
valida paavsti. Vaimulikkond jaguneb regulaar- ja sekulaarkleerusteks. Regulaaride elu
on reguleeritud, nad kuuluvad ordusse ja alluvad reeglitele mungad. Mungad võivad
olla preestrid ja preestrid võivad olla mungad, aga kumbki variant ei pea kehtima.
Sekulaarid elavad väljaspool kloostrit, aga on vaimulikud, sealjuures ka
tsölibaadikohustusega.
Varasel ajal valiti paavst ülikute poolt, kindel kord puudus ja see tekitas palju segadusi.
Al 11. saj (1059) reegel, et paavsti valivad kardinalid. Puudus enamusprintsiip
valimised said olla ainult ühehäälsed. 1079
annaabi.ee 
