Muutused Eesti kultuurielus
võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rahva ja
paljude esinejatega. Ometi oli kirjanduse võidupidudel kultuuriloos oma roll
kirjandusauhindade traditsioon i alusepanijana.
Eesti Üliõpilaste Seltsi loomine
1870.aastatel hakkasid Tartu likooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus leoti
ühiselt ,,Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn ,,Kalevipoja" õhtutest sai alguse
Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis regristreeriti ametlikult 1883.aastal. 1884.aastal õnnistati
Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai
see kogu rahvusraamatukogu aluseks (kuni 1940.aastani oli rahvusraamatukoguks Eesti
Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu; selle fondid kuuluvad tänapäevani Eesti
Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule).
Rahvaluulekogumise suuraktsioon.
1888.aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadeke ja
annaabi.ee 
