SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD
Kuid viimase 50 aastaga on
olukord muutunud palju halvemaks. Päevakorda on tekkinud järgnevad probleemid:
globaalne soojenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, loodusvarade
ekspluateerimine, jäätmete hulga suurenemine, kemikaalide suurenenud kasutamine.
Igal kodanikul on mõju keskkonnale, mis väljendub antud isiku eluviisides. Väikesed
muutused kodaniku igapäevastes harjumustes võivad keskkonnale avaldada tohutut
positiivset mõju. Samuti on suur osa riigi poolt reglemeneeritud seaduste ning
protokollidega, mis reguleerivad keskkonna säästlikkuse tagamist.
Referaadi koostamisel on kasutatud enamasti Euroopa Komisjoni ja
Keskkonnaministeeriumi kodulehekülge ning viimase peatüki ,,Säästev Eesti 21"
refereerimisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud säästva arengu
strateegiat ,,Säästev Eesti 21".
II. CO2 ja kliima muutused
Juba 20
annaabi.ee 
