Eesti ajalugu (1550-1905)
Keskaegne kaubandusvõrgustik kaotas tähtsuse. Välismaa kaupmehed (kohalikel aadlikel
ülemerekaubandus väga piiratud) tõusid tähtsusesse (Põhja-Saksamaa, Inglismaa). Aadlikel
ülemerekaubandus keelatud. Rootsi ajal - Narva esiletõus kaubanduslinnana. Vene ajal - säilis
Balti kubermangude tollipiir.
Väliskaubandus:
Väljaveoartiklid: vili, lina, kanep, puit, tõrv
Sisseveoartiklid: sool, metall, heeringad, tubakas, vürtsid ja luksuskaubad
Sisekaubandus: säilisid keskaegsed reglematsioonid ja kauplemispõhimõtted, koondunud
linnadesse, reglementeeritud (linnades keht. kaupmeeste arvu piir), vene kaupmehed( tegid
meelehärmi, kuna pakkusid kaupa odavamalt), sõbrakaubandus(igal mehel oma sõber linna,
kellega äri ajada), maalaadad (Rootsi aja lõpul kujunesid, suurim linnas talvine Tartus peetav
saksa laat), vahenduskaubandus(soomlastega silke vilja vastu), salakaubandus(Kagu-Eestis
salaviinapõletamine ja Venemaale müümine). Talupoegade jõukuse kasvuga suurenes ka
tarbimine