EESTI RAHVAMUUSIKA
Parmud / paksu / laua / pealta,
Sääsed / sõnu / säädi- / massa,
rohu- / tirtsud / turtsu- / massa.
Ridu, kus mitmesilbiline sõna algab rõhutust kohast, nimetatakse murtud värssideks.
Kesk mi - / sed ko / ju tu / le vad
Tüüpiline regilaul on ühehäälne (nt Setumaal on levinenud eelkõige mitmehäälne
laulmine). Regiviisi toon, hääl, laulust saadav mõnu on tagasihoidlik ning järgib alati
kõne ja värsi rütmi. Samuti vastab tüüpilises regiviisis silbile üks heli, seega koosneb
viisirida kaheksast võrdse kestusega noodist. Regilaule esitati tavaliselt eeslaulja (laulik)
ja kooriga, kus kõigepealt laulis eeslaulja üksinda värsirea ja koor ühines eeslauljaga
tavaliselt rea lõpus ja kordas tekstirida. Esineb ka laululiike, mida esitas rühm ilma
eeslauljata (mardi- ja kadrialulud) ja üksikisik (karajselaulud, hällilaulud, loitsulaadsed
laulud). Enamasti lauldi kõnelemisega samal häälekõrgusel või veidi kõrgemalt. Sobiva
annaabi.ee 
