NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED
Nanotehnoloogia olemuselt tulenevalt, st peamiselt selle mittetoimivus ja
interdistsiplinaarsus, on tegemist kahtlemata patendiõiguse proovikiviga. Peamiselt võib töös
tulenevalt järeldada, et patendiõigus lihtsalt ei suuda nii interdistsiplinaarse teadusharuga
kaasas käia. Viimased arengud Ühendriikide ja Euroopa patendiraamistikus annavad
võimaluse probleemi interdistsiplinaarsuse osas leevendada, kus on peamiselt ülevaatajate
tööd teatavate registriuuenduste läbi lihtsustatud, mistõttu peaks ka vead olema minimaalsed.
Lisaks eeltoodule on erialakirjanduses jõutud mitmeti arusaamale, et tegu on fiktsiooniga.
Kuna mitmeid leiutisi ei ole veel võimalik tehnoloogiliselt kasutada ja testida on siinkohal
tegu asjaoluga, mis peaks patendi andmist lihtsustama, kuid samas muudab rangemate
standardite korral olukorra absurdseks tõestamiseks.
Järgnevaks osutub nanotehnoloogia puhul takistuseks upstream teadustööd ja sellest tuleneva