Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-,
loomulikku ja mehaanilist iivet. Iseloomustab kõige paremini rahvaarvu kasvu.
Rahvastiku regiser andmekogu, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku
olulisemad demograafilised andmed (nimi, isikukood, sünniaeg, rahvus, kodakondsus jms) ja
mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist
ja vastava arvestussüsteemi (registriarvestus) toimimist. Seda rakendatakse isikue
identifitseerimisel, maksude laekumise kontrollimisel, sotsiaalkindlustuses jm. Eestis võeti
see kasutusele 1992. aastal.
Rahvaloendus riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvastiku koostise
(sugu, rahvus jm tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms
teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumne, analüüsimine ja üldistamine. Neid
tehakse üldjuhul iga kümne aasta tagant