Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas
saavad pojad lennuvõimelisteks, lennuvõimestumise aega on mõõdetud kahel korral.
Peasast koorub küll kaks poega, siis jääb sageli vaid tugevam neist elama. Varasemalt pole
teada pesitsmisiga, kuid reeglina ei pesitseta varem kui 4-aastaselt , kui omandatakse
vanalinnu sulestik. Eesti suur-konnakotkal, Tõnnil, kel on GPS saatja, ei hakanud 4-
aastaselt pesitsema. Suur-konnakotka surmapõhjustest on vähe andmeid. Registreerutud on
noorlinnu hukkumine teadmata põhjusel aastal 1988 vahetult pärast pesast lahkumist, ühe
vanalinnu hukkumine autoga kokku põrkel aastal 1990. Peale kahe registreerumise on
lisatud kahe hübriidse noorlinnu hukkumine elektriliinides peale pesast lahkumist.
Kotkaste suremus on rändeteel ja talvitumisel suur. Eestis on GPS saatjatega- viis noor- ja
kuus vanalindu, 5 isendid on geneetiliselt puhtad ja 6 isendit on hübriidsed. Kaks noorlindu
annaabi.ee 
