Eesti ajaloo kokkuvõte
Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi
lahutamatuks osaks. 16.novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu
suveräänsusdeklaratsiooni.
1989.a jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus.
Taastatud iseseivuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli
Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke
kutsuti üles end registrateerima, et valida endale esindusorgan – Eesti Kongress. Kongressi
liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990.a kuulutati välja
üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Taastati Eesti Vabariigi
nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. Moskvast ähvardati Eestit
majandusblokaadiga. Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.
Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama
annaabi.ee 
